Mõni aeg tagasi tekkisid Tallinna tänavatele rohelised plakatid keerlevate vidinatega nurgas roheline logo, mis esmapilgul meenutab Eestimaa Looduse Fondi logo. Aga seda võib ju võtta vaid juhusliku kokkulangemisena:)
Hiljuti küsis üks küüti saanud hääleteja minu käest, millega tegu? Minu vastus oli et tegu on rohepesuga.
Miks ma seda arvan?
Eesti Energia sammub üldiselt täpselt sama rada teiste suurte energiafirmadega, kelle põhiäriks on fosiilkütuste müük ja põletamine. Kui aga vaadata kõigi nende firmade reklaamtegevust, siis vaatavad nende plakatitelt 99% ulatuses vastu tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid. Samas investeerivad need firmad taastuvenergiasse murdosa oma arendusrahadest… nii ca 1-2%. Tegu on lihtsa imagoloogilise rohepesuga.
Seda enam, et täna tegelikkkuses pole lihtsurelikul võimalik näiteks saada EE õnnistust oma väikse tuuliku võrku liitmiseks. Võrgu ressurssi pole, kõik võimsused on broneeritud, võtke ennast järjekorda- kõlab umbes EE vastus. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium suunab rohelist energiat toota soovijad oma murega tagasi “Rohelise Energia” firma ukse teha. Sest nemad ju vastutavad kogu Eesti varustuskindluse eest ja teavad mis on hea võrkudele. Sealhulgas ka seda, et üks lihtne 1kW võimsusega tuulik võib EE jaotusvõrgu tuksi keerata.
Olles kunagi olnud Rohelise Energia projekti käivitamise juures, on mul siiralt kahju, et EE on kogu Rohelise Energia tootmise ja müügi Eestis aastatega korralikult ära käkkinud. EE oli nimelt kunagi esimene Ida-Euroopa energiafirma, kes sellise algatusega välja tuli ja sai rahvusvahelises meedias kõvasti kiitust. EE PR inimesed raporteerisid tookord, et esmakordselt üle aastate on EE kohta üllitatud positiivsete uudiste arv ületanud negatiivsete uudiste arvu. Siin ongi asja tuum.
Hetkel tundub, et ilmselt ei suuda EE enam selliste trikkidega oma kuvandit oluliselt rohelisemaks muuta. Kõik teavad mille ja kellega on tegu. Noored üliõpilased on EE rahaga saadetud tuumaenergia alaseid oskusi omandama, päevalehtede vahel on üllitatud tuumaenergia propaganda lehed, ajakirjanikke ja riigikogulasi sõidutakse tuumajaamade vahet. Kahjuks pole täheldanud EE poolt midagi sellist seoses roheliste energiaallikatega.
Liive, Kisel ja Raukas ilmuvad aeg ajalt siin ja seal meedias veendes üksteist juba sajakümnendat korda selles, kui tore ja vältimatu on tuumaenergia.
Oleks aeg ausalt välja öelda: MKM ja EE ei usu rohelisse energiasse. Selle olemasolu on nad sunnitud taluma ainult tänu sellele, et rahvale miskipärast tundub roheline värv etem kui pruun, must või nähtamatu ollus.


